2015 jaanuar 30 Pensionisammastest kolmapäevases Postimehes

Pensionisammastest kolmapäevases Postimehes

Kibelen seda lugu kirjutama juba kolmapäevast saati, aga kuidagi ei leidnud aega. No ei jõua igale poole.

Loodan, et lugejal on käepärast loo juurde pandud pilt sissetulekutest ja tulevasest pensionist. Oleks lihtsam jälgida.

Sellel võrreldakse täna erinevat töötasu saavate inimeste tulevasi pensioneid. Äärmustena alampalga saaja ja IT – spetsialist. Nende tänaste sissetulekute erinevus (ühel siis 355 eelmisel aastal ja teisel 2500 eurot) on seitsmekordne. Nende tulevaste pensionide erinevus (ühel 529 ja teisel 1917 eurot) on aga kolme ja poole kordne. Ehk siis tänane suur erinevus sissetulekutes on kaks korda väiksem, kui inimesed pensionile lähevad.

Seega palgalõhe on oluliselt suurem kui pensionilõhe ja pensionisüsteem mitte ei süvenda sissetulekute vahet vaid hoopis vähendab seda.

Siinkohal on oluline abimees kõigile võrdne (ehk siis saadud tasust mitte sõltuv) baasosa riiklikus pensionikindlustuses ja selle väärtus. Esitatud arvutuste juures teeb mind murelikuks eelkõige keskmise (1000 euro suuruse) töötasu saaja tulevase pensioni tulp. Tema pensioniks on arvutatud 930 eurot, seejuures baasosa suuruseks 272 eurot. Ja see on väiksem kui 1/3 tema pensionist. Nii ei tohiks olla ehk siis pensioni baasosa tuleks veelgi kiiremini tõsta ning see on ka asjakohane ettepanek arvutuste tegijatelt.

Kui me aga TEGELIKULT tahaks lõhesid vähendada, siis tuleks tegeleda eelkõige põhjuse ja mitte tagajärjega. Ma tõesti ei mõista, miks suured erinevused palkades nagu ei ole probleem, aga sellest tulenevad erinevused pensionides on? Vanduda tahaks!! Õiglasema palgani aga ei jõua me mitte kunagi, kui ühiskonnas tunnustatud tulupoliitika on loomata. Siit ka soov tõsta koostöös ametiühingute ja tööandjatega senisest oluliselt kiiremini alampalka ja tungiv vajadus suurendada palgalepete osatähtsust meie elus. Kui arstid, õed, bussijuhid, meremehed, energeetikud, õpetajad ja paljud teised on suutnud koostöös tööandjatega palkades kokku leppida, miks siis mujal pole see võimalik?

Lühidalt – kui me soovime vähendada sissetulekute erinevust pensioni eas, siis tuleb seda kõigepealt teha tööeas. Alustada näiteks kiiremast alampalga tõusust, mis võiks hooandjana toimida.

Lõpetuseks viktoriiniküsimus. Ehk jäi tähelepanelikule lugejale meelde, et Eesti esimese pensionisamba baasosa aitab vähendada suuri erinevusi pensionides. Soomes on vahe madalat palka ja kõrget palka saanud inimeste pensionides väiksem kui meil. Kui suur on põhjanaabritel kõigile võrdse baasosa suurus?

Vastan ise. Soomes seda kõigile võrdset baasosa polegi. Aga kuna tulupoliitika on seal loomulik osa igapäevaelust, siis on ka vahed töötasudes väiksemad ja seetõttu ka pensionides sama lugu.

PS. Kui aastal 2007 otsustas riigikogu tõsta pensionide baasosa kiiremini, siis olid meil seejuures abiks arvutused, mis erinevad Andres Võrgu nüüd tehtust. Ma ei soovi ekspertidega vaielda, aga mingi „kala“ siin on, sest siis rehkendatu näitas keskmisele pensionisaajale oluliselt kõrgemat baasosa, kui Postimehes toodud sammastes.

Tagasi blogisse