2016 mai 25 Eiki Nestori ettekanne Euroopa Liidu parlamentide esimeeste konverentsi sessioonil „Kodanike julgeoleku tagamine, austades põhivabadusi“, Luksemburgis 24. mail 2016

Eiki Nestori ettekanne Euroopa Liidu parlamentide esimeeste konverentsi sessioonil „Kodanike julgeoleku tagamine, austades põhivabadusi“, Luksemburgis 24. mail 2016

Head kolleegid

Euroopa Liit ja tema liikmesriigid seisavad vastamisi mitmete poliitiliste ja julgeolekualaste väljakutsetega nii oma piiride sees kui nende ümber. Need probleemid on oma ulatuselt ja tugevuselt mitmekordistunud ning nõuavad ühist reageerimist, mis põhineks meie jagatud põhimõtetel ja väärtustel, dialoogil, usaldusel ja solidaarsusel. Šokk, mille tekitasid hiljutised terrorirünnakud Euroopas, on lainetena levinud üle kogu mandri. Peame küsima, miks see elu oma põhiväärtustes, mida me siin Euroopas oleme harjunud elama, on kellegi jaoks niivõrd häiriv, et sunnib mitte ainult vaidlema vaid ka tapma ja hävitama?

Tänane põhivastuolu maailmas põhineb konfliktil avatud ja suletud maailmade vahel. Avatud maailm austab inimest sellisena nagu ta on. Sõltumata soost, nahavärvist, usust, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest vaadetest, vanusest oled austatud ja aru saadud. Ja teisel pool suletud maailm, kus suurel juhil on alati õigus. Kus kõik erinevused normist on valed ja seetõttu karistamist väärt. Kus võim põhineb vaenlase kujul ja seda kuju on vaja pidevalt uuesti ja uuesti luua. Ja kahjuks vaenlast ka hävitada. Selle vägivalla põhjus on hirm. Hirm kaotada võim oma ühiskonna alla surutud inimese üle.

Meil Eestis räägitakse, et faks hävitas Nõukogude Liidu ja internet ei lase seda taastada. Selles väites on omajagu tõtt, sest uutel tehnoloogiatel põhinev info on jõudnud isegi riikidesse, kus kodanike kokkupuudet internetiga kaitstakse nagu kõrgeima taseme riigisaladust. Eesti kui Internetivabaduse koalitsiooni liige usub, et internetivabadus aitab kaasa info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiiremale arengule ning suurendab sel viisil iga riigi konkurentsivõimet. Meie eesmärk on suurendada inimeste heaolu, majanduse konkurentsivõimet ja avaliku võimu tõhusust, kuid seda ei ole võimalik saavutada ilma inimõigusi ja põhivabadusi täiel määral austamata.

Oleme sügavalt mures, et viimastel aastatel on riigid hakanud tegema üha suuremaid ja ülemääraseid katseid Internetti blokeerida ja filtreerida. Liiga paljud valitsused on valmis tõkestama ligipääsu seaduslikule materjalile Internetis ja hirmutama Interneti kasutajaid. Ja liiga sageli viiakse selline tegevus läbi riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmise ettekäändel ning ilma sobivate õigusriigi põhimõtteid kaitsvate meetmeteta.

Kõige suurem oht kodanike põhivabadustele oleks see, kui ka avatud Euroopa sulgeks ennast. Muutuks nende sarnaseks, kes meie iga inimest austavat, vaba ja sallivat elukorraldust endale ohuks peavad. Kas keegi tõesti kujutaks ette, et me suudaks elada ühiskonnas, kus kodanikud kardavad oma parlamenti, valitsust, politseid ja sõjaväge? Kus inimese igapäevane mure ei ole mitte see, kuidas elada, vaid see, kuidas ellu jääda.

Kolleegid. Meie kõige suurem väljakutse on asjaolu, et suurel osal eurooplastest on täna hirm. See tähendab, et nii meie valitsustel kui parlamentidel tuleb igapäevaselt tõestada kodanike julgeolekut tagavate täitevõimustruktuuride professionaalsust ja tõhusat kontrolli kodanike põhivabaduste kaitse üle. Me peame aga endale aru andma, et selles avatud ja suletud maailmade vastuolus saame olla edukad siis, kui tegutseme koos. Aitame inimesi, kes tulevad meie juurde lihtsa sooviga – jääda ellu ja elada vabana. Aga võtame maha ka nende meie kodanike hirmud, kes selles uues globaliseerunud maailmas on jäänud vihma kätte. Kas või sellel lihtsal põhjusel, et neil pole enam tööd. Ja Euroopa liit seejuures, peaks ju olema vihmavari, kas pole. Mõelgem, miks neile vihma kätte jäänutele näib, et süüdi nende märjaks saamises on vihmavari, aga mitte halb ilm. Ja kui vaja, siis parandagem vihmavarju!

Tagasi blogisse